Juba kolmandat korda nädala jooksul nägin ma õudusunenägu Jaapanis käimisest. Täpsemalt on iga kord situatsioon selline, et ma olen viimast päeva seal ja ei ole jõudnud teha MITTE MIDAGI mida ma teha tahtsin ja siis ma tahan kiirustada kuhugi (tänase variandi puhul Akihabarasse), aga igal pool on mingid eriti suured ummikud või keerulised tänavarägastikud. Kusjuures ühtegi inimest ei ole ja kõik on hall. Vahepeal näen veel oma isa, kes ütleb, et ma peaks kiirustama, muidu me ei jõua tagasisõidu lennuki peale.
Brr... Ma olen vist närvis või midagi.
Igastahes kes siis veel ei tea - ma sõidan tänase seisuga täpselt 16 päeva pärast Jaapanisse. Niisiis on oodata igasuguseid blogipostitusi kohapealt, sest reisimine annab selleks veel ainsana motivatsiooni.
Kohapealseks tegevuseks panen veel plaane kokku, sest kõik on ise korraldatud, mingit reisifirmat seal taga ei ole. Kui kellegil soovitusi on, andke jõudsasti teada.
Also: Elu on ilus!
No comments:
Post a Comment