On reisi kolmas päev. Istun Berliini suurima metroojaama all väikses netikohvikus ja joon asja nimega French Vanilla Iced Coffee. Lahknesin teistest umbes 20 min tagasi ja tunni pärast hakkame edasi liikuma Müncheni (kirjapilt?) poole, aga millegipärast eelistan ma poodlemistuurile hoopis ühe blogipostituse tegemist. Internet maksab kaks eurot tunnis, mis on isegi peaaegu pandav.
Plaanisin reisipäevikut ka pidada, kuid mul puudub igasugune aeg omaette, mis ajab mind hulluks, rääkimata sellest, et ma ei saa kirjutada. Niisiis tuleb siia blogisse k6ik, mis ma selle reisi kohta üldse kirjutan.
Esimene päev möödus m6nusasti. Vaevalt olime ületanud esimese piiri kui juba tegime ujumispeatuse. Rand oli lihtsalt super! Tuul oli küll nii k6va, et lendlev liiv tegi lausa haiget, aga see tähendas suuri ja m6nusaid laineid. Pealegi kuivasid juuksed 15 minutiga ära.
Järgmine peatus oli Riias, kus me lihtsalt vaatasime vanalinna ja liikusime pea kohe edasi. Veidi pärast järgmise piiri ületamist tegime Leedus söögipeatuse. Koht oli teeäärne puhkeala, kus lisaks pisikesele muruplatsile oli täiesti funktsioneeriv lehm. Valmistasime priimuse peal suppi, kiirnuudleid, kohvi ja teed ning elu oli lihstalt ilus. Ainsaks probleemiks lähenevad äiksepilved, mille t6ttu me sealt ka suhteliselt varakult lahkusime.
Tee Kaunasesse olin roolis mina. Oli pime ja äikesetorm ning teel, kus kiiruspiirang oli 100 km/h, s6ideti ilusasti 60ga. 6nneks oli meie ees s6bralike tagatuledega rekka, mille järel s6ites ei saanud me mitte ainult paremat kiirust hodia, vaid kes ka hoiatas meid tee ääres olevate takistuste eest (pidevalt oli keegi teelt välja s6itnud v6i niisama ootas paremat ilma).
Kaunasesse j6udsime veidi enne südaööd. Kuigi oli plaan sealt ööbimine leida, ei osutunud see pooltki nii kergeks, kui alguses lootsime. Pärast väikest tiirutamist otsustasime, et vihm on järgi jäänud ja p6him6tteliselt saame me isegi telkida. S6itsime Kaunasest välja ja varsti oligi tee ääres imelus puhkeala metsa ääres, kust ei puudunud ka lauad-toolid ning armas kemmerguke.
Telgis oli ülim6nus magada. Ethel ja Asko aga leidsid hommikuks, et autos ei maga meist enam keegi selle reisi jooksul.
Teise päeva kirjelduseks v6ib öelda, et me s6itsime läbi Poola. K6ik.
6htuks j6udsime Saksamaale, kus küsisime kohalikudelt pubis, kust ööbimiskohta leida. S6bralik Sakslane veetis oma elust pool tundi, et meid autoga heasse kohta juhatada. Ööbimine oli superluks ja hommikul s6ime endale päevavaru munaputru ja peekonit sisse, enne kui Berliini poole teele asusime.
Siin ma nüüd siis olen. Auto seisab meil kusagil linna piiri lähedal tasuta parklas ja meil on metroo päevapilet, mis maksab meile k6igile kokku 16 euri. Isegi Tartus on bussi päevapilet kallim! Nägime ära m6ned ilusad majad ja üldise linnaelu ning otsustasime, et järgmisel aastal veedame me kaks nädalat AINULT Saksamaal, sest praegu ei ole meil siin üldse piisavalt aega. Selle reisi p6hiline koht on siiski Itaalia.
Autoga on m6nus s6ita ja eriti kiirteel. Ma olen roolis olnud OLULISELT rohkem, kui kolmandiku teest. P6hiliselt selle t6ttu, et mulle meeldib s6ita, aga ka sellepärast, et ma olen ise roolis olles vähem närvis (tegelikult üldse mitte), kui siis, kui T6nis s6idab. Asko s6idustiili ma ei karda, aga T6nis pakub ennast ise liiga tihti vabatahtlikuks juhiks ja vahel on hea m6te ta lihtsalt üle pakkuda.
Kokkuv6tteks v6ib öelda, et elu on ilus, kuigi 6lut pole meie elus, aga homme juba ehk on.
PS: Mulle meeldib see klaver - k6ik tähed peale ilmselge on olemas ja eesti paigutusest eristab seda ainult see, et z ja y on vahetuses. Mitte et ma neid kasutaks.
No comments:
Post a Comment