There Is So Much More

Niih. Viimane päev siin. Ma olen tehniliselt juba hostelist välja kirjutatud, aga ma hängin ikka veel siin, sest vihma sajab - esimest korda mu siinviibimise ajal kusjuures. Mul pole 6rna aimugi, mis ma siis teen, kui netiaeg läbi saab...
Igastahes pole ma paar päeva midagi kirjutanud ja eks ma siis üritan viimased päevad kiiresti kokku v6tta.

Kolmapäeval käisin ma kinos Potterit vaatamas. Kinoelamus oli vägev. Nimelt ei olnud see maja mitte kinoks disainitud vaid teatriks. Saal oli ülisuur, igasugu nikerdatud r6duäärte (jah, seal oli 8 r6du) ja laemaalingutega. Akustika oli suurepärane - ikkagi teater - ja ekraan poole suurem kui üksi teine, mida ma oma elus näinud olen. Suurepärane kinoelamus.

Neljapäeval - üleeile - sai see teaduskeskus ka ära külastatud. Kuigi enamjaolt lastele m6eldud, oli seal äärmiselt huvitavaid asju, millest ma küll üldse rääkida ei viitsi.
Samal 6htul sain Genky ja Taneliga kokku. Nad nimelt hääletasid ennast siiamaile. Käisime siis nende ja selle hollandalsega, kelle juures nad poolkogemata öömaja said, 6lut joomas.

Reedel käisime koos nendega tasuta tuuril Amsterdamis, kust ma pidin küll poole pealt ära minema, et Alkmaari juustulaadale j6uda.... Sinna ma aga ei j6udnud, sest selleks ajaks, kui ma Alkmaaris maandusin, oli laat juba läbi. Oleks pidanud ikka kellaagu ka vaatama.
Siiski oli see väike linn Amsterdamist 60km p6hjapool äärmiselt ilus ja armas koht - meenutas isegi veidi Tartut. Nauke jalutasin seal ja siis istusin ja vaatasin tänavateatrit kuni Liannel töö l6ppes ja me l6puks kokku saime. Teda nägin ma viimati kolm aastat tagasi WT rahvusvaheise fännklubi kokkutulekul. Käisime koos söömas ja tegime lolli nalja.
Pärast käisin ta väiksest tudengikorteris ka, mis oli k6ige ilusamas naabruskonnas, mida ma näinud olen. Väiksed k6rvtiasetsevad kahekordsed majad väikeste lilli täis aedadega nende ees, kus istusid naabrid sellistel armsatel vanaaegsetel pinkidel ja tervitasid möödaminejaid. Majade aknad eendisd väljapoole ja sees olid m6nusad suured aknalauad, kus sai istuda. Oi, kuidas ma olin kade.

Igastahes on mul palju rohkem rääkida, aga netiaega napib (mul hakkab raha ka otsa saama ja ma parem kulutan seda toidu peale) ning ega ma tegelikult väga ei viitsi ka.Homme 6htul olen juba kodus ja v6in isiklikult rääkida asjadest, mis juhtunud on.
Ma pole ostnud ühtegi suveniiri ning teinud umbes kolm pilti oma telefoniga, aga siiski... See on olnud üks parimaid puhkusi mu elus.